30. päev karantiinis. Üllatavalt mõnus on kodus olla ja ise oma aega planeerida, aga kui tuleb ette raskusi, siis kaob motivatsioon seitsme tuule poole. Kõige rohkem igatsen sõpru ja nendega koos aega veeta.
Minu igapäevane distantsõppepäev ei erine väga tavalisest koolipäevast. Õppimine võtab aga palju rohkem aega ja pean iseseisvalt materjali süvenema ning uutest teemadest aru saama. Ärkan tavaliselt kella 8-9 vahel, söön hommikust ja hakkan kohe õppimisega tegelema. Päev lõppeb alati erineval ajal, sest lisaks koolitükkidele pean salvestama muusikakooli jaoks palu ja etüüde ning end ka füüsiliselt heas vormis hoidma. Lisaks kõigele aitan oma venda ning kontrollin tema töid, sest mu ema on apteeker ja töötab eesliinil.
Kõige keerulisem on leida vaikset nurgakest. Võib juhtuda, et meil kõigil kolmel lapsel on samal ajal zoomitund ning siis peame kõige nooremale vennale selgeks tegema, et ta ei tohi meid segada ega kaamera eest läbi joosta. Distantsõppe miinuseks on ka see, et söök ja külmkapp on käe ulatuses ning on võimalus kogu aeg midagi näksida. Olen ka väga palju telefonis, s.t sõpru näost näkku ei näe ja peab suhtlema interneti kaudu. Aga positiivne on see, et elan maal ja saan vajadusel õue minna ning värsket õhku hingata.
Imelik, kui väärtuslikuna tundus ühel päeval see aeg, kui sain isaga kaasa sõita, et autoaknast kontaktivabalt linna vaadata.
Olgem positiivsed ja jäägem terveks!
Lotte Teppe,
8. klassi õpilane