1940. aasta juunis toimus niinimetatud riigipööre ja 6. augustil olime Nõukogude Liidu vabariik. Meie IIIB klassis oli 39 õpilast, klassijuhatajaks oli Helene Ülavere, koolijuhatajaks sai uuele võimule sobivam Aliine Prei. Uutest õpetajatest tulid kooli Eduard Rumm, Anne Kõivomägi, Leenart Üllaste, Taissa Allik, Paula ja Vello Saage. 1941./42. õppeaastal õppisime veel oma koolimajas vaatamata sellele, et saali osa oli põlenud. Klassijuhatajaks oli endiselt Helene Ülavere, koolijuhatajaks sai uuesti Johannes Karheiding. Õpetajatena töötasid Anna Kõivomägi, Taissa Allik, Els Kahro, Aleksander Nõmtak, Mare Reiter, Irene Sooden, Helmi Pärk ja Vaike Soobik.
1942./43. õppeaaastal oli koolimaja osaliselt hõivatud saksa sõjaväe poolt. Sinna paigutati saksa sõdureist koosnev vangilaagri vahtkond. Õppetunnid lühendati, programmist jäeti välja võimlemine, käsitöö. Hiljem võtsid sakslased kogu meie koolimaja oma laatsaretiks.
2000. aasta detsembrikuu alguspäevadel leiti Jõhvi vallas kaevamistööde käigus OÜ Revino Tagahoovis kõdupaberitega kaetud mürsukest. Mürsukestast tulid nähtavale dokumendid, mille autoriks osutus Hugo Viires (kirjanik, publitsist, kriitik). Leitud dokumentide hulgas oli ka tema poolt kirjutatud märgukiri kindral-komissar Litzmannile.
Kuigi originaal on tugevalt kannatada saanud ja kohati loetamatuks muutunud, võis sealt välja lugeda muret laste pärast, kes olid koolist ilma jäetud.
„Maja võeti üle lubadusega see peatselt tagastada või kooli jaoks ehitada barakk. Kumbagi ei tehtud. Sügisel toimus õppetöö Rahvamaja saalis, kus õpilased olid põrandal põlvili ja kasutasid toolipõhja kirjutuslauaks. Kuid sealgi keelati kooli jätkamine. Üle 600 õpilase jäeti omapead.
Loeme märgukirjast.

1944. aasta sügisel oli koolimajas esimesel korrusel ainult üks terve klassiruum ja seal asus meie VII klass
Meie klassijuhatajaks oli Helmi Pärk, direktor Aleksander Nõmtak, õppelajuhataja Anna Kõivomägi.
8. sept. 1945.a. edastas haridusosakond Kohtla-Järve koolidirektorile järgmise teate:

Virumaa Täitevkomitee Haridusosakond teatab, et kuna Hariduse Rahvakomissariaadi otsusel on Kohtla-Järve mittetäielik keskkool muudetud 1945./46. õppeaastast alates täielikuks keskkooliks, tuleb Kohtla-Järve keskkooli juures avada kohe õpilaste vastuvõtmine eesti ja vene õppekeelega VIII-sse klassidesse.

Osakonna juhataja (allkirjad loetamatud) Sekretär

Korraldus kuulus vastuvaidlemata täitmisele. Vene õppekeelga klassid alustasid tööd II vahetuses.
Nagu igas koolis oli ka Kohtla-Järve algkoolis paremaid ja natuke halvemaid õpetajaid, kuid mõnedest peeti eriti lugu ja tehakse seda ka siiani, pärast kooli lõpetamistki ja mujale elama asumist. Sellised õpetajad olid: Valdo Pant, Richard Alaküla, Ellen Kivimäe, Uno Talts, Kalju Reimets, Anna Kõivomägi, Lembit Venig, Heldur Samel, Heino Kaljuste, Taissa Allik, Risette Jõgi, Jaan Jõgi jpt. Kõik nad olid isiksused, suurepärased ainetunnid ja õpilasesõbralikud. Nende õpetajate tundi mindi alati heameelga.

„1945. aasta novembris sattusin soldatina Kohtla-Järvel juhuslikult valvama mingit palgivirna kohaliku keskkooli õuel, kus päeval sagisid saksa sõjavangid” on meenutanud Valdo Pant oma mälestustes. „Esimesel vahtkonna päeval mõõtsin virna üle ja jõudsin järeldusele, et tankita keegi seda ära virutada ei jäksa. Niisiis läksin rahumeeli koolimajja vihmavarju. Majahoidja Telling oli teadmisjanune sümpaatne vana, keda vaevas mure: seoses maailmas esimese põlevkivigaasitehase ehitamisega kasvas koolilaste arv Kohtla-Järvel ühe aastaga 180-lt 600-le, seejärel ligi tuhandeni. Olude sunnil pidi õpetajaks sobima peaaegu igaüks, kes vaid suuri tähti tundis ja väikeseid lugeda nägi”. Pant otsustas majahoidja muret leevendada.
Mõni nädal pärast Panti kutsuti sõjaväeosast rahvavalgustaja õilsale tööle ka Heino Kaljuste, Erich Peterson, Stefan Liivapuu. Niimoodi tekkis koolis ainulaadne mundris koolmeistrite seisus.

<< tagasi - edasi >>