Uue koolimaja ehitamise vajadus

1930. aastate keskpaigaks olid kooli kaks hoonet vanades barakkides jõudnud sellisesse seisu, et neid ei olnud võimalik enam kasutada, samuti oli kasvanud koolis õppivate õpilaste arv, mistõttu töö korraldamisega oli suuri raskusi. Mainitud põhjustel hakati mõtlema uue koolimaja ehitamisest Kohtla-Järvele.
1937. aasta jaanuaris tegi Eesti Vabariigi Haridusministeerium riigi Põlevkivitööstusele järgmise avalduse: „Kohtla-Järve algkooli praegused ruumid on väga viletsad ja hädaohtlikud õpilaste tervisele. On selge, et 1937./ 38. kooliaastaks ei saa kooli nendesse ruumidesse jätta ja seepärast tuleb nimetatud koolile ehitada uus maja kõige kiiremas korras.
Tuginedes Teie põhimõttelikule nõusolekule kõne all olevale maja ehitamise asjas, Haridusministeeriumi Koolivalitsus palub Teid võtta nimetatud ehitus oma 1937. aasta tegevuskavasse nii, et kool võiks uutesse ruumidesse asuda käesoleva aasta sügisel.”
Dokumendile on alla kirjutanud direktor O.J. Kiisel ja algkooliasjade juhataja A. Kuut.
Samal aastal kuulutas Riiklik Põlevkivitööstus välja konkursi uue hoone projekti saamiseks. Konkursi võitis Anton Soans, kelle projekt kiideti heaks 16. augustil 1938. Sama aasta sügisel algas insener Oolupi juhtimisel ehitustöö.
Koolimaja ehitusmaksumuseks planeeriti ligikaudu 300 000 krooni, tema tegelikeks teostuskuludeks kujunes aga 450 000 krooni. Ehitustegevust finantseeris AS Eesti Põlevkivitööstus. Hoone üldpindalaks sai 4538 m2.
Koolimaja oli mõeldud viiesaja kahekümne kahele õpilasele. Narva maantee äärse põhitiiva kolmest korpusest hõlmasid kaks alakorda kaksteist klassiruumi, millele lisandusid eraldi loodusõpetuse ning käsitöö klass. Samas tiivas asetsesid veel kooli raamatukogu, kantselei, arstikabinet, söökla koos köögiga, direktori kabinet jt. Kooli projekteerimisel oli silmas peetud klassitubade arvu suurendamise võimalust sama hoonetiiva kolmandal korrusel asetsenud üheksa korteri arvel. Viimastesse olid esialgu majutatud direktori, õppelajuhataja, mõnede õpetajate ning kooliteenijate perekonnad.
Peatiiva keldrikorrusel asetses keskütteruum koos laoruumidega, pesuköök jms. Hoone kõrvaltiivas asus täismõõtmeline viiesajakohlaine võimla-aula näitelava rõduga. Kuna kohalik vana rahvamaja ei vastanud enam kasvanud asula elanike arvule, oli mahukas koolisaal mõeldud esialgu täitma ka rahvamaja funktsioone.

edasi >>