KOOLI STATISTILINE ÜLEVAADE AASTATEL 1971-2007

Kooli 85. aastapäevale pühendatud ajalookonverentsil esinesid õpilased uurimistöödega, mis olid pühendatud ajavahemikule 1971-2007. Ühes töös käsitles autor Järve gümnaasiumis toimunud statistilisi muudatusi viimase kolmekümne kuue aasta jooksul, mil kool on tegutsenud Katse 2 asuvas majas. Töö koostamisel kasutas autor põhiliselt kooli ajaloo muuseumis talletatud materjale, kuid ka üldisi hariduselu puudutavaid ajaleheartikleid.
Õpilaste arv on alates 1984. aastast püsivalt langenud.


Kooli algusaastatel oli õpilasi keskmiselt umbes 1150, kuid alates 80-ndatest aastatest on see pidevalt alla tuhande olnud. Ainsaks erinevuseks on 1983. aasta, mil likvideeriti Vanalinnas 8.-klassiline kool ning Kohtla-Järve 1. Keskkooli tuli juurde märkimisväärne hulk õpilasi. Arvatavasti jätkub langev trend, kuna Kohtla-Järve eestikeelne elanikkond on kahanemas ning noored lähevad siit samuti ära. See tähendab, et uusi õpilasi pole niipea juurde loota. Seega jääb üksnes loota, et Järve gümnaasiumit ei taba tulevikus õpilaste vähesuse tõttu negatiivsed muudatused. Kooli sulgemist ilmselt karta pole, küll aga selle jätkamist väiksemas mahus. Samas tekib tahes-tahtmata küsimus, et kumb on olulisem, kas vähemkvaliteetse hariduse andmine laiematele massidele või kvaliteetsema hariduse jagamine väiksemale õpilaste hulgale? Ent kuna Järve gümnaasium on alati olnud üldhariduskool pole loota eliitkooliks muutumist, mis oleks ka ümbritsevaid tingimusi arvestades küllaltki utoopiline.
Õpetajate arv on teatud intervalliga pidevalt kõikunud.

Nii näiteks oli esimesel kooliaastal uues hoones tööl 59 õpetajat, kuid juba järgmisel aastal oli lahkunud 5 õpetajat. Kõige rohkem - 60 õpetajat on koolis olnud kahel aastal 1976 ja 1977. aastal. Nimetatud aastad on ka õpilaste arvult rekordilised ning see seletab ka õpetajate rohkuse. Vaadeldes viimast kolme aastat on kõikumised olnud minimaalsed ja õpetajate arv on jäänud 45-50 piirimaile. See tähendab, et kogu aja jooksul on õpetajate arv vähenenud üksnes kümne inimese võrra, samas kui õpilaste arv on kahanenud umbes 400 võrra. Nii on täna meie koolis iga õpetaja kohta keskmiselt 14 õpilast, samas kui uue hoone algusaastatel oli see suhe 1:19-le.
Kui võrrelda poiste ja tüdrukute osakaalu lõpetanute hulgas, võib ilma igasuguse üllatuseta tõdeda, et tüdrukute hulk ületab lõpetanute hulgas poiste oma tunduvalt (poisse 36%, tüdrukuid 64%) ehk summaarselt 2090 lõpetanust viimase 35 aasta jooksul olid 1340 tüdrukud ja 750 poisid

Arvatavasti ületab tüdrukute hulk üsna pea veelgi suuremalt poiste arvu, kuna gümnaasiumi astujate hulgas jääb poisse üha vähemaks. Kutsekooli suunduvad poisid tahavad enamasti kiirelt raha hakata teenima ning kardavad kõrgharidusega töötuks jääda.
Lõpetanute arv on aastate lõikes suurelt kõikunud,

näidates viimastel aastatel kahjuks kahanevat trendi. Enim lõpetanuid on olnud aastail 1980 (105 õpilast) ja kõige vähem 1996. aastal (25 õpilast). Lõpetanud õpilaste hulk kõigub "lainetena" keskmiselt üle ühe aasta. See tähendab, et kui ühel aastal lõpetas rohkem õpilasi (nt 44 õpilast 1995. aastal ), siis järgmisel aastal võib neid hoopis vähem lõpetada (25 1996. aastal).
Kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud õpilaste statistilised andmed aastatel 1976-2006 näitavad, et enamus medaliga lõpetanutest on hõbemedali saanud.

Kuldmedaliga lõpetanute arv on ületanud üksnes ühel korral hõbemedaliga lõpetanute oma, seda aastal 2001 kui hõbemedaliga lõpetas 1 ja kuldmedaliga 2 õpilast. Tol korral oli ka klassikomplekt küllaltki väike (26 õpilast) ning tüdrukuid ja poisse oli enam-vähem võrdselt (poisse 11, tüdrukuid 15).
Kuigi antud kooli algusaastatel oli medalisaajate hulk suurem oli ka klassikomplekte rohkem ning õpilaste arvud suuremad. Seega ei taga väike klass paremaid õpitulemusi vaid vastupidi, vähendab medalisaajate hulka. Muutunud on üksnes hõbemedaliga lõpetanute arv (kahanenud) ning kuldmedaliga lõpetanute arv jäänud samaks (keskmiselt 1 medal aastas).
Arvatavasti näitab hõbemedaliga lõpetanute hulk mõne aasta pärast tõusutrendi, kuna valitsus kavatseb sisse viia muudatused ja lubada hõbemedalit ka nendele abiturientidele, kel on lõputunnistusel aastahinnetena rohkem kui kaks nelja. Järve Gümnaasium tegi 1996.-1997. aasta möödudes mõningasi edusamme (vt. lisa 6). Suurenenud on kõrgkooli saanute protsent (1996. a-1 50,7%, 1997. a-1 62%), kõrgharidusega õpetajate protsent (1996 oli 76%, 1997 aga 77%) uuenenud on ka arvutiklassi sisu.
Mida on meie koolis viimastel aastatel paremuse suunas muudetud? Kas seda nüüd just edetabelis püsimise nimel tehtud on, pigem ikka kooli enda korrashoidmiseks. Edetabelikoht näitab üksnes töö vilju ja ergutab (vähemalt minu meelest) kooli head tööd jätkama. Taoliste asjade mitteavalikustamine ei annaks suurt midagi juurde, sest konkureeritakse nii ehk naa. On vahetatud kooli aknad, mis tähendab, et nüüd ei pea enam õpilased talviti jopedega tundides istuma kui tuul akendesse puhub. Remonditi ka aula, kogu koolis vahetati valgustus ning uuendati elektrisüsteemi, värviti seinu ja tehti kapitaalremont sööklas. Remonditud on ka fuajee ning garderoob, on värskendatud klasside väljanägemist ning värvitud üle koridoride seinad. See kõik ei tähenda loomulikult seda, et nüüdsest peale tõustakse koolide edetabelis üha kõrgematele kohtadele. Loetletud asjad on alles jäämäe tipp, kuid asi seegi. Kui aga võrrelda eksamitulemusi ja õpetajate/õpilaste arvu vahelisi seoseid antud aastatel, siis 2004. aastal kirjutas Järve Gümnaasiumis lõpukirjandit 45 inimest, keskmine tulemus 73,18 palli ja 7. koht. Samal aastal oli matemaatika riigieksami sooritajate keskmine tulemus 59,04 palli (riigi keskmine 56,2) ning saksa keele keskmine 73,5 (vabariigis 66,67). Võrreldes seda õpetajate ja abiturientide arvuga, siis lõpetajaid oli kokku 39, õpetajaid aga 52. Üldiselt oli meie kool eksamitulemuste järgi tol aastal 51. kohal. 2006 aastal olime kahe koha võrra langenud ehk jäänud 53-le kohale, samas kui võrreldavaid koole oli tol aastal kokku 305. Siis oli abiturientide arv 44 ja õpetajaid oli koolis kokku 48. Seega- vähem lõpetajaid ja rohkem õpetajaid tähendab paremaid eksamitulemusi. Muidugi ei pruugi see alati nii olla, aga kui õpetajad saavad rahulikult tunde anda ilma, et peaksid kedagi kusagil asendama või võtma kaks klassi korraga tundi, on ka tulemus parem. Samas oleneb kõik ka lõpetajatest endist ning nende varasemast ettevalmistusest.
Alates 1971. aastast, kui valmis uus koolimaja Katse tänaval Kohtla-Järvel, sai direktoriks Heldur Samel (ametis 1971-1982). Tema ülesandeks sai Kohtla-Järve IV 8-klassilisest koolist ja Kukruse 8-klassilisest koolist tulnud pedagoogidest ja õpilastest ühtse kollektiivi loomine. Tema ametisoleku ajal tegeleti ka lageda kooliterritooriumi haljastustöödega, rajati ajakohane spordiplats ning talveks liuväli. Alates 1982. aastast sai kooli uueks direktoriks Helgi Viirelaid (1982-1990). Teiste muudatuste kõrvalt pani tema aluse Lahingukuulsuse toale, millest tänaseks on saanud kooli ajaloo muuseum. Tuldi ideele rajada vene laste eriklass, sõlmiti sõprussidemed Outokumpu kooliga. Oma tegutsemise kõrgaeg oli rahvaste sõpruse klubil "Karikakar" ning koolis toimusid rahvaste sõpruse festivalid. Kool sai oma sümboolika- vilistlased kinkisid esimese lipu ning kool sai endale märgi, mis on logoks jäänud tänaseni.
Järgmine direktor oli, ka tänasel päeval kooli muusikaõpetajana töötav, Aadu Kukk (1990-1995). Ta andis kooli ajaloomuuseumi käsutusse avarama ruumi, kus muuseum ka praegu asub. Tähtsaimaks pidas ta kooli kultuurielu: toimusid sisukad emade- ja isadepäeva kontserdid, alguse sai loeng-kontsertide tava, jõulude aegu toimusid Päkapikkude laulukonkursid jne. Aadu Kukk rajas eksperimendi korras ka ühe klassi vene rahvusest lastele, kus kogu õppetöö toimus eesti keeles. Algasid direktori igakevadised vastuvõtud parimatele ainetundjatele ja nende juhendajatele. Seejärel asus ametisse (lausa kaheks ametiajaks) direktor Sirje Jõemaa (1995-2005), kes ühtlasi andis ka geograafiatunde. Tema ajal muutus kooli nimi (1996. aasta 1. septembril) Kohtla-Järve 1. Keskkoolist Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumiks. Hakati tähistama kooli aupäeva, muutus kooli sümboolika: saadi uus lipp ning pitsat. Viimase logoks on varasematest aastatest tuntud avatud raamat ja rukkilill. Algas uus traditsioon- direktori vastuvõttude korraldamine kooli muuseumis õpilasesindustele ja õpetajatele Eesti vabariigi aastapäeva raames. Lõpuks tehti korda ka kooli ujula ning ehitati ümber garderoob.
Kui Sirje Jõemaa ametiaeg lõppes, algasid segadused uue direktori määramisega ja nii sai alguses direktori kohusetäitjaks (2005-2006) ja seejärel ka ametlikult direktoriks Irina Tokman. Tema ajal korraldati kapitaalremont aulas, muuseumis ning kooli võimlas, laiendati raamatukogu ruume ja uuendati kooli koridore ning mõningaid klasse.
Alates 2007. a. oktoobrikuust on kooli direktoriks Kalmer Puul.

<< tagasi edasi >>